Tartu Descartes'i Lütseum: Anne 65, 50703 Tartu, tel: 7 461 800, faks: 7 461 802, e-post: kool@tdl.ee
Sisujuht

Otsi lehekülgi


Hindamise kord

Tartu Descartes'i Lütseumi õpilaste hindamise kord

1. peatükk
ÜLDSÄTTED


§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva juhendiga sätestatakse Tartu Descartes'i Lütseumi õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord; see on koostatud haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määruse nr 41 alusel.

(2) Üleriigiliste tasemetööde, põhikooli lõpueksamitööde ja riigieksamitööde hindamine on sätestatud haridus- ja teadusministri määrustes "Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused" ja "Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord".

§ 2. Hindamise alus

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning selle alusel koostatud kooli õppekavas sätestatud teadmistest ja oskustest.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

(3) Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

§ 3. Hindamise eesmärk

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

§ 4. Hinnete haldamine kooli sisevõrgus

(1) Kooli sisevõrk on veebipõhine tarkvara, mis on loodud õppetööga seotud informatsiooni (sh hinnete) haldamiseks. Tartu Descartes’i Lütseumi sisevõrk on kättesaadav aadressil https://sise.tdl.ee.

(2) Sisevõrgule on ligipääs kooli õpetajatel, õpilastel ja lapsevanematel. Lapsevanemad saavad ligipääsu sisevõrgule avalduse alusel, põhikooliõpilased saavad kasutajatunnuse oma vanema või klassijuhataja käest.

(3) Kõik hindamise tulemused sisestatakse õpetajate poolt sisevõrku.

§ 5. Hindamisest teavitamine

(1) Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi lapsevanem), õpilasele ja õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel.

(2) Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad õppeaasta või ainekursuse algul.

(3) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.

(4) Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt ja klassijuhatajalt teavet hinnete kohta.

(5) Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse klassi lastevanemate koosolekul.

(6) Lapse hinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku, hinnetelehe või sisevõrgu kaudu.

(7) Kokkuvõtvad hinded teatatakse lapsevanemale klassitunnistuse kaudu, mille õpilane esitab lapsevanemale põhikoolis trimestrite ja õppeaasta lõpul ning gümnaasiumis õppeaasta lõpul.

2. peatükk
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE


§ 6. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Trimestri või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3) Hindamine jaguneb järgmiselt:
1) õpiprotsessi hindamine (õppimise üksiktulemuste hindamine);
2) arvestuslik hindamine (kontrolltööd jm arvestuslikud tööd);
3) kokkuvõttev hindamine (trimestri-, kursuse-, aasta- ja kooliastmehinded).

(4) Trimestri või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate arvestuslike tööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Õpetaja kannab arvestusliku töö toimumise aja kooli sisevõrku. Õpilasel võib toimuda ühel päeval üks arvestuslik töö.
(5) 8. klassi õpilastele viiakse läbi A-keele hindeline arvestus, mis toimub üldjuhul õppeaasta viimasel nädalal. Hindelise arvestuse hinne kantakse klassitunnistusele, mis on samaväärne ühe trimestri hindega ja seda arvestatakse aastahinde väljapanekul.

(6) 11. klassi õpilased kaitsevad uurimistöö. Uurimistöö nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse kooli õppekavas ja uurimistöö juhendis.

(7) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse viiepallisüsteemi.

(8) Kui suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

(9) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega "nõrk".

(10) Kui õppeperioodi jooksul on õpilasele osutatud õppeainetes õpiabi, on võimalik õppenõukogu otsusega hinnata õpilast diferentseeritult.

§ 7. Hinded viiepallisüsteemis

(1) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(2) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(3) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(5) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(6) Õpilaste hindamisel võib kasutada hinnete juures märke "+" ja "-", mis ei muuda märgi ees oleva numbrilise hinde tähendust. Märgid "+" või "-" osundavad vastavalt kas ülemise või alumise hindepiiri lähedusele. Märke "+" või "-" ei kasutata kokkuvõtval hindamisel.

§ 8. Õpiprotsessi hindamine

(1) Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on:
1) õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;
2) õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine;
3) õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine.

(2) Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja individuaalset arengut. Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.

§ 9. Arvestuslik hindamine

(1) Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine. Arvestuslikult hinnatakse kooli ainekavas ja/või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste saavutatust.

(2) Arvestuslikke hindeid võib panna ka protsessihinnete alusel. Otsuse selle kohta, kas ja kuidas kasutatakse arvestuslikul hindamisel protsessihindeid, teeb õpetaja.

(3) Arvestuslikud hinded kajastuvad sisevõrgus ja hinnetelehel paksus kirjas.

(4) Oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus) arvestatakse õpitulemuste arvestuslikul hindamisel ka õpilase individuaalset arengut.

(5) Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik.

(6) Õpilasele, kes ei sooritanud arvestuslikku tööd nõutavaks tähtajaks, märgitakse sisevõrku hinde kohale märge "-".

§ 10. Järelevastamise ja hinde parandamise kord

(1) Õpilane, kellel jäi arvestuslikult hinnatav vm kohustuslik ülesanne õigeaegselt täitmata, vastab selle järele õpetajaga kokkulepitud ajal.

(2) Järelevastamise hinne kantakse sisevõrku.

(3) Õpilane, kes mõjuva põhjuseta ei ilmu järeltööd sooritama kokkulepitud ajal, saab järeltöö hindeks "nõrk".

§ 11. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis

(1) Õppeperiood põhikoolis jaguneb kolmeks kolmekuuliseks trimestriks.

(2) Kokkuvõttev hinne põhikoolis on õppeaine trimestri- ja aastahinne.

(3) Kokkuvõtval hindamisel arvestatakse erinevate hinnete tähtsust ja kaalu. Kokkuvõtva hinde aluseks ei pea olema hinnete aritmeetiline keskmine.

(4) Õppeaine trimestrihinne pannakse välja vähemalt kolme hinde põhjal.

(5) Aastahinne pannakse välja trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

(6) Õpilane, kelle trimestrihinne on "puudulik" või "nõrk" või on jäetud hinne välja panemata (sisevõrku kantakse märk "-"), saab vastavalt õppenõukogu otsusele kas individuaalset järeleaitamist aineõpetajalt või määratakse talle mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

(7) Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".

(8) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(9) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, otsustatakse õppeaine lõplik aastahinne pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(10) Õppeainete kokkuvõtvad trimestri- ja aastahinded kantakse sisevõrku ja klassitunnistusele, aastahinded ka õpilasraamatusse.

§ 12. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmes

(1) Gümnaasiumiastmes pannakse välja õppeaine kursusehinded ja kooliastmehinded.

(2) Kooliastmehinne on õppeaine 10.- 12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne.

(3) Kooliastmehinne pannakse välja vastava õppeaine õpetaja poolt 10.-12. klassi kursusehinnete alusel, kusjuures viimaste kursuste hindeid arvestatakse suurema kaaluga.

(4) Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele riigieksamiaine kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja õppeperioodi lõpuks.

3. peatükk
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE


§ 13. Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1) Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmes ainult käitumist.

(2) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgmine koolis ja väljaspool kooli.

(3) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(4) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav".

(5) Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal trimestril, gümnaasiumiõpilase käitumist kord aastas.

(6) Aineõpetaja märgib oma arvamuse õpilase käitumise ja põhikoolis ka hoolsuse hinde kohta sisevõrku iga trimestri ja õppeperioodi lõpul.

(7) Käitumise ja hoolsuse hinde paneb klassijuhataja arvestades aineõpetajate arvamusi.

(8) Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse sisevõrku ja klassitunnistusele, käitumishinne ka õpilasraamatusse. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne.

(9) Käitumise aastahindeks pannakse ,,mitterahuldav" kooli õppenõukogu otsuse alusel, kus klassijuhataja esitab õppenõukogule põhjenduse.

4. peatükk
HINDE VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE


§ 14. Hinde vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine

(1) Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist. Kui õpilane ja lapsevanem ei saa ammendavat põhjendust aineõpetajalt ja klassijuhatajalt, siis on tal õigus esitada kooli direktorile kirjalikult vastav taotlus koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

5. peatükk
ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE


§ 15. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

(2) Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.

(3) Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinne kantakse sisevõrku ja klassitunnistusele.

(4) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

(5) 1.-9. klassis jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles trimestrihinnete põhjal tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk".

(6) 1.-9. klassis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines välja pandud aastahinne "puudulik" või "nõrk" ning täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud.

(7) 1.-3. klassis võib jätta õpilase klassikursust kordama õppenõukogu otsusega ka ühe põhiõppeaine (eesti keel, matemaatika) aastahinde puudulikuga lapsevanema põhjendatud sooviavalduse alusel.

(8) Õppenõukogu kaasab klassikursuse kordamise otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

(9) Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi ning gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi.

§ 16. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2) Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.

(3) Põhikooli õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisse klassi enne õppeperioodi lõppu.

(4) Põhikooli õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(5) Gümnaasiumis peavad klassi lõpetamiseks olema läbitud (vähemalt hindele "puudulik") kõik kooli õppekavaga määratud vastava klassi kursused ning üheski õppeaines ei tohi mitterahuldavate kursusehinnete arv ületada 50%.

(6) Gümnaasiumiõpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisse klassi pärast täiendava õppetöö sooritamist. Otsus üleviimise kohta tehakse hiljemalt 30. augustiks.

(7) Punktis 4 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud IÕK, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

§ 17. Põhikooli lõpetamine

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi põhihariduse omandanud õpilasele, kelle õppeainete aastahinded on vähemalt rahuldavad ning kes on kõik lõpueksamid sooritanud positiivselt, antakse õppenõukogu otsusega põhikooli lõputunnistus.
(2) Põhikoolilõpetajale, kellel on kuni kahes aines aasta- või lõpueksamihindeks «nõrk» või «puudulik», võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse põhjal õppenõukogu otsusega anda põhikooli lõputunnistuse.

§ 18. Gümnaasiumi lõpetamine

(1) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel:
1) 12. klassi õpilasele, kelle õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad ja kes on kõik lõpueksamid sooritanud positiivselt;
2) eksternile, kelle aineeksamite hinded on vähemalt rahuldavad ja kes on kõik lõpueksamid sooritanud positiivselt;
3) isikule, kellel on õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad, kuid kes eelmisel aastal ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäi riigieksam sooritamata või sooritas ta riigieksami mitterahuldavalt ja kes selle kooli juures, kus ta õppis, on järgmisel õppeaastal positiivselt sooritanud kõik riigieksamid.

(2) 12. klassi õpilasele antakse klassitunnistus, kui ta ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud gümnaasiumi lõputunnistuse andmise tingimusi.

§ 19. Jõustumine

Käesolev kord jõustub 1. septembril 2008.


Trükiversioon Viimati muudetud 2008-09-24 23:45:02 @
Logi sisse