Klarnetid ja saksofonid


Bassklarnet

 Bassklarenet on klarenetile pere kõige madalamahäälsem liige. Tema pillitoru on juba nii pikk, et seda oli vaja tagasi painutada. Niimoodi on pill lühem ja pillimehel on seda mõnusam mängida.


Sopransaksofon


Altsaksofon


Tenorsaksofon


Baritonsaksofon

 Helinäide

Need on saksofonid - kõige nooremad puhkpillid. Nende ajalugu algab aastaga 1840, mil belglasest pillimeistri A. Saxi töötoas Pariisis valmis esimene komplekt pille. Looja auks said nad nimeks saksofon. Berlioz, Bizet ja Verdi olid esimesed heliloojad, kes uut pilli oma teostes kasutasid. Tänapäeval on saksofonid dzässimuusikute pärisosa.
Saksofonide pere on neljaliikmeline: sopran-, alt-, tenor-, ja baritonsaksofon.
Kuigi saksofonid valmistatakse metallist, kuuluvad nad puupuhkpillide hulka. Saksofoni lesthuulik sarnaneb klarneti omaga. Muusikapalade mängimiseks on pillitorusse tehtud augud ja paigaldatud klapid. Ainsana on sirge pillitoru sopransaksofonil, teistel saksofonide pere liikmetel on pillitoru keeratud mõnusalt piibukujuliseks. Ikka selsamal põhjusel, et pill lühem ja teda mugavam mängida oleks. Hoidmise kergendamiseks riputatakse saksofon paelaga kaela.
Hea pillimees oskab kõiki saksofone mängida, sest mänguvõtetelt on nad üsna sarnased. Saksofonidel on lai, veidi kurguhäälne kõla. Nendega saab teha igasuguseid prääksatusi, piuksatusi, sosinaid-susinaid ja muid vigureid.

Kasutatud kirjandus: R. Kangro "Pillilugu"

Copyright Anu-Mai Lillo